Kas elektrotehnika on raske?
Mis on elektrotehnika?
Elektrotehnika on inseneriteaduse haru, mis tegeleb elektrisüsteemide, -seadmete ja -tehnoloogiate projekteerimise, arendamise ja rakendamisega. Elektrotehnikud töötavad mitmesuguste projektidega, näiteks elektrienergia tootmise ja jaotamise, sidevõrkude, elektrooniliste vooluahelate, robootika, biomeditsiiniliste seadmete ja taastuvate energiaallikate alal. Elektrotehnika on üks vanimaid ja laiaulatuslikumaid inseneriteadusi ning nõuab tugevat tausta matemaatikas, füüsikas ja arvutiteaduses.
Millised on elektrotehnika teemad?
Elektrotehnika õppimise käigus leiate, et mõnel õpilasel on teatud teemade puhul eriline võimekus ja teistel nõrkus. Õige teema leidmine, millele spetsialiseeruda, võib iseenesest olla keeruline. Selles loetelus eeldatakse, et üliõpilane on leidnud põhilised arvutused ja lineaaralgebra suhteliselt lihtsa kuni keskmise raskusastmega. Elektrotehnika hõlmab laia teemaderingi, näiteks:
Väli | Kirjeldus | Raskused | Mida on vaja edu saavutamiseks |
Elektromagnetism | elektrivoolude ja magnetväljade vastastikmõju uurimine, sealhulgas Maxwelli võrrandid, elektromagnetilised lained, antennid ja ülekandeliinid. | Väljakutse | Füüsika, arvutus, diferentsiaalvõrrandid |
Elektriskeemide analüüs | elektriahelate, sealhulgas takistite, kondensaatorite, induktorite, dioodide, transistoride ja operatiivvõimendite käitumise ja omaduste uurimine. | Vahepealne | Füüsika, arvutus |
Signaalid ja süsteemid | signaalide ja süsteemide kujutamise, analüüsi ja töötlemise uurimine, näiteks Fourier' jadade, Laplace'i ja Z-transformatsioonide, konvolutsiooni, proovivõtu, filtreerimise ja modulatsiooni uurimine. | Väljakutse | Kalkulatsioon, diferentsiaalvõrrandid, lineaaralgebra |
Elektroonika | elektroonikaseadmete ja -ahelate, näiteks võimendite, ostsillaatorite, loogikaväravate, flip-floppide, loendurite, registrite ja mikroprotsessorite projekteerimise ja toimimise uurimine. | Vahepealne | Füüsika, elektriskeemianalüüs, arvutus |
Kommunikatsioonisüsteemid | teabe edastamise ja vastuvõtmise, näiteks analoog- ja digitaalside, modulatsiooni, kodeerimise, krüpteerimise ja veaparanduse uurimine. | Väljakutse | Signaalid ja süsteemid, tõenäosus ja statistika |
Juhtimissüsteemid | selliste süsteemide projekteerimise ja analüüsi uurimine, mis suudavad oma käitumist reguleerida, näiteks tagasiside, stabiilsus, juureregulatsioon, sagedusreaktsioon ja olekuruumi meetodid. | Raske | Arvutus, diferentsiaalvõrrandid, lineaaralgebra, signaalid ja süsteemid |
Taastuvenergia | taastuvenergia allikate, muundamise ja integreerimise uurimine, näiteks päikese, tuule, hüdroenergia, biomassi ja kütuseelementide uurimine. | Vahepealne | Füüsika, keemia, termodünaamika, vooluringide analüüs |
Elektrisüsteemid | elektrienergia tootmise, edastamise, jaotamise ja tarbimise, näiteks elektrijaamade, trafode, ülekandeliinide, koormusvoogude, rikete analüüsi ja kaitse uurimine. | Väljakutse | Elektromagnetism, lineaaralgebra, vooluringide analüüs, elektromagnetism, lineaaralgebra |
Robootika | robotite projekteerimise, programmeerimise ja juhtimise, näiteks kinemaatika, dünaamika, andurite, aktuaatorite ja tehisintellekti uurimine. | Raske | Arvutus, lineaaralgebra, programmeerimine, juhtimissüsteemid |
Biomeditsiinitehnika | elektrotehnika põhimõtete rakendamise uurimine meditsiinis ja bioloogias, näiteks biosensorid, bioinstrumentatsioon, meditsiiniline pildistamine ja neuraaltehnika. | Väljakutse | Bioloogia, keemia, füüsika, arvutus, vooluringide analüüs |
Kui raske on elektrotehnika?
Elektrotehnika on keeruline ja nõudlik valdkond, mis nõuab palju pühendumist, loovust ja probleemide lahendamise oskust. Elektrotehnika üliõpilased peavad tegelema keeruliste ja abstraktsete mõistete, rangete matemaatiliste ja analüütiliste vahendite ning kiiresti muutuvate tehnoloogiatega. Elektrotehnika kursusi peetakse sageli üheks kõige raskemaks inseneriõppekavas ning nende omandamine nõuab palju aega ja pingutust. Elektrotehnika üliõpilased peavad toime tulema suure töökoormuse, tihedate tähtaegade ning õppejõudude ja kaasõpilaste kõrgete ootustega. Elektrotehnika ei ole ala nõrganärvilistele, vaid neile, kes on kirglikud, uudishimulikud ja vastupidavad.
Kui palju saab elektriinsenerina teenida?
Elektrotehnika on tasuv ja tulus karjäär, mis pakub palju võimalusi ja eeliseid. USA tööstatistikaameti andmetel oli 2019. aastal elektriinseneride aastapalga mediaan $98 530, mis on palju kõrgem kui kõigi ametite aastapalga mediaan, mis on $39 810. Elektriinseneride ülemine 10% teenis rohkem kui $155 880, samas kui alumine 10% teenis vähem kui $63 020. Elektriinseneride jaoks kõige paremini tasustatavad tööstusharud olid nafta ja gaasi kaevandamine, lennundustoodete ja -osade tootmine, arvutite ja perifeerseadmete tootmine, teadus- ja arendusteenused ning pooljuhtide ja muude elektroonikakomponentide tootmine. Elektriinseneride jaoks kõige kõrgemat palka maksvad osariigid olid Alaska, California, Columbia ringkond, Uus-Mehhiko ja Maryland. Aastatel 2019-2029 kasvab nõudlus elektriinseneride järele eeldatavasti 5% võrra, mis on kiirem kui kõigi ametite keskmine. Elektriinsenerid võivad leida tööd erinevates sektorites, näiteks tootmises, kommunaalteenuste, telekommunikatsiooni, kaitsevaldkonna, tervishoiu ja hariduse valdkonnas. Elektriinsenerid saavad oma karjääri edendada ka kutsetunnistuste, sertifikaatide ja kraadide omandamisega või oma ettevõtte või konsultatsioonifirma asutamisega.